Vaatmata sellele, et olen tulihingeline teadliku treenimise pooldaja, siis kuni selle nädala alguseni mul treeningplaan puudus. Viljandi järve aeg on aasta-aastalt paranenud, samas tulemusega rahul ei ole. Sain aru, et minu igapäevastel treeningutel puudus alus ehk treeningplaan.

Telefon kätte ja kõne Riho Mentile (Tallinna treenerile) . Riho küsis mitu korda üle, et kas ma olen süstemaatiliseks treenimiseks valmis. Selleks oli mul vaim valmis!
Üheks oluliseks treeningplaani koostamise aluseks on pulss, minul aga puudub pulsikell. Pulsikell peaks olema iga eesmärki omava sportlase igapäevaseks kaaslaseks . Õnneks oli sportlik ajalugu piisavalt pikk, et sellest järeldused teha ja esimeste nädalate treeningplaan paika saada.

Kirjutasin ausalt ja ilustamata, missuguseid treeninguid ma siiani teinud olen. Loomulikult olin selle üle väga uhke.  Ikkagi 7 korda nädalas pea iga nädal joostud, spinningus käidud, poksitud.
Mõne päeva pärast oli mul meilis karm reaalsus. Oma meelest ülimalt sportlik eluviis oli eesmärke arvestades kuulutatud ühekülgseks ületreenitud pühapäeva sportlase elustiiliks. (Viimane on minu isiklik tõlgendus). Arvuti ekraanil avanes mul täpne kava, mida ma järgmised kaks nädalat oma töö- ja koduvälise ajaga peale hakkan.

Esimene hetk peale vaadates tundus, et elu läheb karmiks. Nüüdseks olen selle järgi elanud 5 päeva. Ja peab ütlema, et karm ei ole see, mis ma karmiks pidasin. Kõige keerulisem on nii aeglaselt joosta! Ehk siis tempot kontrollida. Katsu joosta ligi 6.30 min/km, kui siiani oled silganud 5.30 oma meelest täiesti normaalses tempos.

Helge hetkena tundus päev, kus põhitreeninguks oli tempojooks. Abi pakkus tempo tegemisel Ilja Nikolajev (SEB 29. Tartu Jooksumaratoni 5-s), kelle jaoks oli tegemist ilmselgelt lõdvestava rahuliku treeninguga 🙂 Kui teda poleks kõrval olnud,  ei oleks ma sellega ilmselt hakkama saanud. Iga kilomeeter hoidis ta mind tagasi.

Teine raske moment on ajakulu. Siiani olin leidnud, et jooksmine on ajaressurssi kokku hoidev tegevus. Kodust välja, kiire ring ja kodus tagasi. Selle 5 päeva jooksul ei ole olnud trenni, mis oleks olnud lühem kui 1.5 tundi. Jooksed, teed harjutusi, kiirendusi, hüppeid ja lõdvestav jooks otsa. Ja otsa veel venitus!

Ärge valesti aru saage – ei virise. Vastupidi! Hasart on sees – kas minusugune suudab alla nelja tunni joosta sügisel maratoni? Ise arvan, et suudan!

Siinkohal soovitus – kui teil on eesmärk, kuid treeningplaani ei ole, siis soovitan selle hankida. Treeningud muutuvad mitmekülgsemaks ja ilmselgelt mõtestatuks. Ja kindlasti saab korraliku treeningplaaniga maandatud ka vigastuste risk (ületreenituse üks väljendusvorme).

Täna on ees pikk maa ja homme puhkepäev…

Mõnusaid jooksukilomeetreid kõigile!