Selleks korraks on laager Nelijärvel tehtud. Pea kolm päeva treeninguid, loenguid ja mõnusat olemist.

Nelijärve võttis meid reedel vastu vaatamata lubatud vihmale piiluva päikese ja suhteliselt sooja ilmaga. Kirsiks tordile ka suurfirma suvepäevadega.

Suvepäevadest alguses välja polnud vaja teha, sest omad asjad tahtsid asjatamist. Kiirelt tubadesse, tutvumisring ja siis juba loengusse.

Sander Jürs vigastuste ennetamisest. Sander rääkis meile, mida me saame ise teha selleks, et vigastustest hoiduda. Jooksuhooaeg hakkab vaikselt tuure üles võtma ja vigastustest on järjest rohkem kuulda.

Nagu alati – on asju, milles oleme kuulnud ja mitte vähe. Kuid nagu alati, jõuame sujuvalt sinna, et külge ei jää midagi. Väärtuslik osa ei olnudsiiski manitsemine, vaid suurem osa loengust oli pühendatud harjutuste kirjeldamisele, mis aitavad kaasa hoidmaks ära vigastusi.

Lisaks korralikule venitusele, massaažile ja kulunud jooksujalanõudele, peame hoolitsema

• hüppeliigeste
• tallavõlvi
• säärelihaste
• vaagnavöötme
• reie tagakülje
• ja keskmise pakslihase tugevdamise eest.

Need on lihased, mis saavad suurima koormuse jooksmisel. Ports harjutusi igaks elujuhtumiks kätte saadud ja trenni!

Laagri sissejuhatava treeningu viis läbi Kaupo. Soojendus alla ja mõnuga vastu jooksuharjutustele, lahtijooksudele ja venitusele. 1,5 tundi möödusid lõbusalt ja kiirelt.

Kuna suvepäevad haarasid suured saunad endale, siis meil õnnestus saada torusauna. Siinkohal väljend “häid lambaid mahub kokku palju”, sai tõestuse. Ka esimesed järves ujumised said tehtud.

Kolumbus Krisi saatel sai üks päev ära saadetud ja teine vastu võetud. Kuna suvepäevalised olid oma päevadest juba väsimas, siis FB Jooksmine laager sai privaatpeo bandiga. Suurfirma esindajatele sai antud kindlameelseid vastuseid erinevates osakondades töötamise kohta ja küsitavus meie kohaloleku osas puudus. Taastav tants kulub alati ära. Seda sai praktiseeritud ka järgmisel õhtul.

Laupäeva hommik kuulus Evelin Taltsile.

 

Seminar-loeng oli siiras, informeeriv ja mis peamine – inimlik. Kõlama jäid väärtuslikud põhitõed, mida tasub ikka ja jälle korrata:

 

• kuula oma keha
• kuula oma treenerit
• söö mõistlikult, ära mine äärmustesse
• jooksed, et olla terve, mitte tervise arvelt
• jooksmine peab olema mõnus, mitte ebameeldiv
• ära treeni üle
• puhkus on oluline

Lapsevanematele kõrva taha panemiseks – lapsed tuleb arvuti tagant õue mängima saada! Nii saavad nad tugevateks. Vana-hea kummikeks, hüppenööriga hüppamine – ideaalsed jalgade ja pöia tugevdamisharjutused. Ja värske õhk peale kauba.

Seminarile järgnes praktika. Kiire soojendusjooks ja Evelini ÜKE, mis jättis kustumatu elamuse. Ma arvan, et ei liialda, kui ütlen, et ka kõige treenituma inimese jaoks oli 40 minutilise treeningu ajal esindatud harjutus, mille tegemiseks pidi ikka pingutama … ja mitte vähe.

Ideid ja mõtteid ÜKE tegemiseks sai kõvasti. Kaupo (meie treener) võttis parimad palad ka kohe järgmises trennis kasutusele.

Enne õhtust treeningut andis Silja Paulus ülevaate toitumisest.

Õhtune treening koosnes mäe lõikudest kolme “kulli” pilgu all. Romani, Sanderi ja Kaido kommentaarid ja tugi aitasid kõvasti kaasa 10 tõusu läbimisel.

Tõusud läbitud, sai Sanderi loeng praktikas nii jooksuharjutuste kui ka venituste abil, kinnistatud.
Trenn tehtud, söök ja sauna. Täielik lõõgastus enne viimase päeva pikka jooksu.

Pühapäev tervitas meid päikese ja täiusliku ilmaga.

Seltskond gruppidesse jagatud ja minek. Esimene grupp läks koos Romaniga ja nagu eesrindlikele kohane, siis tegid ka pikema ringi. Seda muidugi mitte tahtlikult. Väike eksimus ja saigi 23 – 25 kilomeetri asemel 30.

Teine grupp oli Kaupo järlevalve all. Üks “paskaakide kamp” peab ju olema. Treeneri “kaotasime” kiirelt metsa vahele ära ja siis tegime “oma asja, oma äranägemise järgi”. Kuigi – tublid selles osas, et pulss oli kenasti õigetes tsoonides ja tulemus hea. Aga, mida väga korralikult tegime, oli see, et alustasime ja lõpetasime siiski koos Kaupoga. Visuaalselt oli kõik eeskujulik.

Kolmas grupp oli Kaido järelvalve all. Nemad olid tõeliselt korralikud. Grupp püsis koos, järelvale oli korralik. Ehk siis – kõik läbisid maa ja olid õnnelikud.

Viimased kilomeetrid kulgesid juba eesmärgiga kiirelt Nelijärve ujuma saada. Tossud jalast, kellad küljest ja kogu varustusega vette. Milline ilus elu…

Kokkuvõtteks – loodan siiralt, et iga inimene sai midagi enda jaoks väärtuslikku. Kõik, kes julgesid ja tahtsid midagi uurida või küsida, said vastused. Jalad, seljad said masseeritud, teibitud ja hooldatud Teraapialaeka poolt.

Ja nagu ikka – laagri teevad ikkagi inimesed. Suur tänu teile kõigile, kes laagris olid ja selle õhkkonna lõid.

Erilised tänud veel Evelin Taltsile, Sander Jürsile, Roman Fostile ja Silja Paulusele. Kaidole ja Kaupole ning Sakule ja Põltsamaa Felixile. Kõik teadmised, hooldused ja joogid kulusid ära ja sobisid imeliselt.

Ega see laager viimaseks jäänud. Järgmise korrani ja mitte laagris vaid juba trennis!