7-s kord on Viimsi jooks-matk tehtud! Korralduskuupäeva mõistes juhindusime planeerimisel Romani treening- ja võistluste graafikust. Õigustatud plaan. Ega muidu poleks ta meid rõõmustanud Eesti läbi aegade teise maratoniajaga. Ilmataat hoidis meid ja vihma ning vingete tuultega jättis meid kostitamata.

14. detsember kujunes mõnusaks päevaks.

Rada sai sai Kaido poolt tehtud seekord nii, et kui ikka üldse ei jaksa, siis sai ka lühemat distantsi joosta. Kaido võttes arvesse ka pori ning viis raja peamiselt siiski asfaltteedele. Kokku sai raja pikkuseks googlemapsis 31,5 km.
Kõik kulges sujuvalt. Hommikul sai auto komplekteeritud vee, snäkkide, energiajoogi ja muu vajalikuga. Ikka selleks, et kõik jooksjad end rajal hästi tunneks ning saaksid nautida täiel rinnal. Ja eelmisel õhtul Romani ja Eve abiga kinkekotid kokku pandud ja spasse juba hoiule viidud. Lisada jäi vaid veel hommikutundididel keedetud mustikasupp ning ilmale kohane tee (muide – see konkreetne tee oli Romani poolt Keeniast toodud)
Registreerimine Viimsi spas – naeratavad näod voorisid sisse. Kohati oli tunne nagu oleks tegemist vanade sõprade kogunemisega.

Enne jooks-matka tegi Romka lühikese kokkuvõte hooajast. Kõik need emotsioonid, mis hooaega saatsid, said kenasti sõnadesse võrmitud ja aasta võib kokku võtta ülimalt positiivse noodi taustal.

Mõni minut peale 11 sai inimesed kokku võetud, vajalikud sõnad ära öeldud, loomulikult ilma tänatud ja teele!

Roman liikus nagu viimastel aastatel kohane – kolmanda grupi juurest sujuvalt teist gruppi väisates esimese grupi juurde. See aasta tegime joogi ja näksipunkte rajale 4. Väike soe turgutus ja mõned rosinad/šokolaadi- või leivatükid kulusid energia taastamiseks ikka ära. Viimases joogipunktis võtsime jooksjaid vastu juba hämaruses ja kerges lumesajus. Aga õnneks ei olnud spa enam kaugel. Ainuüksi mote spast ja lõpust paneb viimased kilomeetrid lendama. Osad kolmanda grupi inimesed olid veel nii kõvad, et tegid distantsile veel otsa omad planguseeriad ja korjasid viinapudeleid poolsaarelt.Kolmandal grupil on alati kõige lõbusam – vähemalt nii tundub kõrvalt vaadates. 

Esimene grupp läbis raja 3 tunni ja 25 minutiga ja viimased jooksjad lõpetasid nelja tunniga.

Suur tänu Kaidole, kes planeeris raja ja vedas teist jooksugruppi; Romanile, kes on hea nõu ja jõuga abiks ja kes on see driver, mille pärast me üldse seda jooks-matka teeme; Kaupole ja Raulile, kes esimest ja kolmandat gruppi vedasid; Evele, Kristole, Tiiale, Mari-lisile ja Vikile, joogi- ja söögipunktides hoolitsesid muusika, teeninduse ja hea huumori eest.

Aga, et meil söödud ja joodud oleks ning katus registreerimisel pea kohal ja hilisem spa tagatud, siis suur kummardus toetajatele: raja toitlustamisel oli õla alla pandud Fazer, Eesti Pagar; kinkekotid said täidetud tänu FS Goods‘ile (smuuti), Eesti Pagarile (puuviljaleib) ning Fazer Maiustustele (suur šokolaad) ja loomulikult Viimsi Spad, kes meile on võimaldanud juba 7 aastat järjest hea hinnaga spas sulistada.

Ja peamine – suur tänu kõikidele osalejatele. Meid oli kokku selle üritusega seotud 52. Suur tänu ka neile, kes haiguse tõttu või muul põhjusel tulla ei saanud, kuid siiski palusid oma osalustasu Romanile edasi kanda. Nii sai ka tehtud. Kokku sai Romani fondi 534 eurot, mida pole just palju, kuid on lahti lööduna päris mitu massaaži või lennupiletit. Igal juhul kulub see õigesse kohta.

Nagu ikka – koos liikumise rõõm ja päev iseendale on lisaks täielik boonus. Aitäh teile ja kõigile, kes abiks olid. Järgmise aastal uuesti. Ilusat aasta lõppu!