Sellel aastal sai hakatud veebruari kekspaigas Riho treeningplaani järgi toimetama hakatud. Aga ei saanud veel õiget hoogu sisse kui juba sai treeningplaan täiesti teise näo. Nüüd saame siis postitustest lugeda praktilisi näiteid, kuidas vigastusest kosuda.

Austria reisil õnnestus säärelihas rebestada. Tark tegu oli see, et kohe õnnetuse juhtudes sai sokk lund täis laotud ja seetõttu kõige hullem ehk ka ära hoitud. Austria arstid olid mõistlikud ning Tallinnasse jõudes oli kaasa pakitud kaks karku, karbitäis süstimismaterjali trombide ära hoidmiseks, geelkott ning valuvaigistid kõvemat sorti valuutaks. Lisaks veel lootus kuu aja pärast rivis olla.

Rääkides aga kohalike arstide, Sander Jürsi ning loomulikult ka Rihoga, sai paraku selgeks tõsiasi, et 4 nädalat on optimism kõrgtipp. Ja see ei olnud enam hea uudis. Aga peale esimest masendust olen liikumas kukesammudega siiski eduka hooaja poole.

Mida siis lihaserebendist taastamisprotsess kaasa toob lisaks süstidele ja ootamatutele valesti astumistega kaasnevatele valuhoogudele.

1-2 nädalat on minu ainukeseks eesmärgiks saada jalg sirgeks. See tähendab eelkõige seda, et käies saan kanna maha.

Harjutus, mis selle juurde käib on selline:
Täistallal seistes katsu jalad põlvist sirgeks saada kuni momendini, mil hakkab pisut valus. Hoida mõnda aega ning siis proovida uuesti.

Kui on huvi üldfüüsilist teha, siis kõik on lubatud, mis tähendab, et kõik, mis ei puuduta jalgade liikumist, on lubatud. Diivanil/toolil istudes käed, õlavööde, selja lailihas. Lihtsaim meetod lubatuse piirist aru saada, on ette kujutada, et oled jalutu ☺

Peamine ja kõige tähtsam, on anda ja võtta aega rahulikult traumast välja tulemiseks. Nagu füsioterapeut Svea Miller viisakalt mõista andis, valikud on lihtsad – kas kiirustada ja 6 nädala kuni kahe kuu asemel tegeleda sellega terve hooaeg või võtta rahulikult ja hakata treenima vaikselt mõne nädala pärast. Ei olnud raske valida.

Nii, et see on hetkel minu perspektiiv. Reedese seisuga suutsin ma esimest korda peale eelmisel esmaspäeval juhtunut õnnetust kenasti kannad maas liibata. Ka see valmistas juba rõõmu!

Üldiselt ka see hooaeg on suured plaanid. Postitused hakkavad tihenema. Lisaks füsioterapeudi soovitustele/harjutustele, räägin ka kõigest muust huvitavast.

Treeningud Tartus ja Tallinnas on hea hoo sisse saanud. See teeb ainult rõõmu. Viljar ja Riho on valmis treeningkavasid tegema ja vastama kõikidele küsimustele. Ja loomulikult katsun omalt poolt küsimuste tekkides leida õige inimese küsimusele vastama.

Ja ega varustuse hankimise võimalusest ka sel hooajal ilma jäeta. Nendest kuulete ka varsti.

Aga kõik see jooksurahvas, treenige korralikult ja arukalt! Hooaeg on alanud!

Ikka Teiega, Jana