Tehtud! Elu esimene maraton on läbitud ajaga 4:05!
Polnudki nii kole nagu ma arvasin. Kui laupäeval olin suhteliselt elevil (loe närvis), siis paraku järgnes elevuse päevale öö haige lapse kõrval. Ehk planeeritud pikk uni ja täiesti väljapuhatud olek jäid ainult unistuseks. Ilmselt nüristas see pisut meeli. Stardis ootas juba palju tuttavaid, kellega sai maast ja ilmast räägitud. Ka see rahustas. Kuulates nii mõnegi käest kuidas on täitsa OK joosta ka 4:30, käis ka endal selline mõte korraks peast läbi, aga see mõte sai kiirelt tõrjutud ja 4:00 peale…