Kuigi hooaeg on lõppenud, on siiski veel mõni jooksuvõistlus pidamata. 17.12. on Viljandi Staieri Jõulujooks 9756 m. Info www.staier.ee või www.ekjl.ee 18.12. on Stamina Vana-aastajooks. 9. DNB Vana-aasta jooksu programmi kuuluvad maraton ja 6,2 km pikkune jooks. Info www.stamina.ee 24.12. on Saaremaal pööripäevajooks 5 km. Info www.saaremaajooks.ee Vallatuid starte!
Õppetund: Maratonijärgne taastumine tundus olevat kena. Vähemalt esimesed kolm päeva. Kolmandal päeval oli taastav treening vol 2. Kuna lihasvalu mind ei piinanud, siis tundus esimene kilomeeter üllatavalt kerge ja lihtne. Taastava treeningu esimese kilomeetri ajaks sai 5:08! Tõmbasin tagasi, aga oli juba hilja. Koju jõudsin mõlema põlve valuga. Kannatasin veel mõned päevad. Iga jooks oli tõeline piin. Siis pidasin nõu dr. Voronetski ja Tallinna treeneri, Rihoga. Jooksmisele tõmmati kriips peale. Maksimaalne sportlik tegevus sai olema rulluisutamine. Siiski aeg-ajalt sai proovitud…
Mõni aeg tagasi küsis Eesti Ekspress minult küsimusi nii treeningute, treenerite kui ka riietuse kohta. Külmad ilmad on tulekul. Täpselt aasta aega tagasi kirjutasin postituse kuidas õigesti külma ilmaga riietuda. Eesti Ekspressis sai räägitud adidase riiete ja tehnoloogiate baasil samal teemal. Lugu on meist. Lisaks veel meie treenigutest, treeneritest. Head lugemist! EE Sport. Jooksma!
Kuna taastumise teema on üleval, siis küsisin nõu tartlastele ja ka üldiselt jooksuhuvilistele tuttavalt inimeselt – Sander Jürsilt, kes peale selle, et on jooksja, on ka õppinud füsioterapeut. Allpool kompaktne õpetus kiireks taastumiseks. Maraton ja poolmaraton on läbi ja kõigil on kindlasti emotsioonid üleval. Sooviks juba jooksma minna, aga isegi teekond pliidi juurest külmkapini on suur piin ja hommikul voodist tõusmine nõuab suuremat tahtejõudu kui maratoni läbimine. See on täiesti normaalne, et kõik kohad on haiged ja lihased valutavad. Natuke…
Polnudki nii kole nagu ma arvasin. Kui laupäeval olin suhteliselt elevil (loe närvis), siis paraku järgnes elevuse päevale öö haige lapse kõrval. Ehk planeeritud pikk uni ja täiesti väljapuhatud olek jäid ainult unistuseks. Ilmselt nüristas see pisut meeli. Stardis ootas juba palju tuttavaid, kellega sai maast ja ilmast räägitud. Ka see rahustas. Kuulates nii mõnegi käest kuidas on täitsa OK joosta ka 4:30, käis ka endal selline mõte korraks peast läbi, aga see mõte sai kiirelt tõrjutud ja 4:00 peale…
Vähem kui 36 tundi on jäänud minu esimese maratoni stardini. Suvejagu treeninguid on selja taga. Enesekiituseks võin öelda, et olen käitunud nagu 5-line kooliõpilane. Tehtud on täpselt nii nagu ette kirjutatud. Isegi ÜKEst pole viilinud. Kuid enne starti minekut mõtlesin, et jagan oma kogemusi „õppetundidest“ pikemate treeningute ja kontrolljooksude läbimisel. Juunis oli Ööjooks. Minu distantsiks oli loomulikult poolmaraton. Konkreetselt enne seda võistlust olin ma oma treeningplaani raames pikka maad jooksnud kolm korda. Pikaks maaks loen ma siis alates 18 kilomeetrist….
Toitumine on võistluse juures väga oluline. Et kõik laabuks kenasti, palusin ma SISi esindajal anda näpunäiteid toodete tarbimiseks, mis on pool- ja täismaratoni ajal meile turgutuseks raja peale pandud. Võistluseelne toitumine Üldine soovitus on, et võistluseelse eine peaks sööma 3 tundi enne võistlust. See peaks olema suhteliselt kerge, kuid kõrge süsivesiku- ja madala rasvasisaldusega. Võistluse ajal Kuna tegemist on sügisjooksuga ja temperatuur on madalam, siis soovitatatakse rohkem tähelepanu pöörata just süsivesikute osakaalule. Jahedas kliimas on energia kulu suurem ja vedeliku…
Vaatmata sellele, et olen tulihingeline teadliku treenimise pooldaja, siis kuni selle nädala alguseni mul treeningplaan puudus. Viljandi järve aeg on aasta-aastalt paranenud, samas tulemusega rahul ei ole. Sain aru, et minu igapäevastel treeningutel puudus alus ehk treeningplaan. Telefon kätte ja kõne Riho Mentile (Tallinna treenerile) . Riho küsis mitu korda üle, et kas ma olen süstemaatiliseks treenimiseks valmis. Selleks oli mul vaim valmis! Üheks oluliseks treeningplaani koostamise aluseks on pulss, minul aga puudub pulsikell. Pulsikell peaks olema iga eesmärki omava…
Vaata ka: Maratoni tulemus, vaheajad ja kilomeetri tempo. Mõni aeg tagasi kuulsin ühes arutelus väidet, et ma väga ei pinguta ja tahaks saada järgmisel maratonil aja 2.45 kanti. Ma pole teab mis jooksumees ja see väide andis egole kerge hoobi, sest ise plaanin aega, mis peaks jääma alla nelja tunni. Et teada saada, mis on eestlase mõistlik maratonitempo otsustasin analüüsida viimase suurema maratoni tulemusi. Käivitasin tabelarvutuse ja võtsin ette 2010 Tallinna maratoni tulemused. Tulemustest eraldasin kõik, kelle riigiks ei olnud…