See aasta otsustasime teha suve esimese laagri natuke teistmoodi. Koha ja ajastuse jätsime samaks. Nelijärve on juba hea, kindel ja tuntud laagerdamise koht ja otsustasime tuttavaks saanud rajad sedapuhku pisut erilisemal viisil ära kasutada. Ettevõtmise tööpealkirjaks sai “Tehnikatreeningute väljasõit Nelijärvele butiikformaadis“. Kõlas müstiliselt hästi. Pragmaatilisem mõte selle võrratu sõnakombinatsiooni taga oli hoopis maksimaalselt võimaldada tähelepanu igale laagris osalejale, hoolikalt filmida erinevates treeningsituatsioonides jooksutehnikat ja anda individuaalset tagasisidet. 

Nii see siis toimuski. Kokku oli meid koos treeneritega (Kaido ja Kaupo) vaid 16.

 

Ka laagripäevade osas olime julmad, määrates laagri pikkuseks vaid 1,5 päeva (neist esimene reede), mis samas võimaldas tehnikatreeningute fookuse panna esimesele päevale ja jätta pikk jooks laupäeva hommikuks. 

 

16ndal juuni keskpäeval ootas meid võrratu päikseline Nelijärve. See andis esimese aimduse sellest, et saame täiel rinnal pea kogu selle aja veeta värskes õhus. 

  

Juba aastate jooksul tuttavaks saanud vabaõhu auditooriumis järve kaldal tegi Kaido lühikese sissejuhatuse tehnika põhialustest – mis töötab, miks töötab, mida on vaja pikamaa jooksjal selleks, et edukalt ja arenevalt aasta-aastalt vastu pidada, ökonoomsemalt liikuda ja paremaks muutuda. See loeng ei vanane ilmselt mitte kunagi. Uutele tegijatele uus info ja vanadele tegijatele ikka ja jälle oluline meelde tuletada.

 

Soojendusjooksu tegime sedapuhku järve ümber ja just sedapidi, et ikka mõnuga neid tõuse saaks koheselt, ilma pikema venitamiseta võtma hakata. No oli ikka mõnus küll 🙂 Päike küttis korralikult ja tõusud on ju ikka sellele lauge maa põhjaeestlasele tõsine nauding. 

Kohtusime platsil, venitades end soojaks ja siis läks jooksuharjutusteks. Alati kui ma mõtlen, et nüüd on kõik maailma jooksuharjutused ilmselt tehtud, siis ikkagi leidub midagi uut. Ma tahaks näha seda inimest, kes neid kogu aeg välja mõtleb 🙂

Kabjakaabe ja kukkuv jooks said täitsa uue tähenduse. No ei saa öelda, et naerda ei saanud. 

 

Kui keegi kullipilgul jägib kuidas ja kuhu astud, suudab iga inimene imelist tehnikat näidata. Teooria ja näited Kaido näitel olid ju värskelt meeles.

 

 

Lõuna, puhkus järve ääres ja esimesed ujumised oli loomulik jätk treeningule. Lõdvestus ju. Päike tegi korralikult pai. Raimond ei olnud unustanud juba kohustuslikuks kaaslaseks saanud Metabo “raadiokasti” koju. Kõik oli täpselt nii nagu paremateks hetkeks loomulik pidi olema. 

 

Teine treening oli pisut teist tüüpi tehnikatreening. Jooksime rahulikult grupis, Kaido samaaegselt salaja filmimas. 

Kaupo tegi rajameistri tööd ja leidis nauditava väiksemat sorti tõusukese, mille peal sai tehtud päris hea hulk jalgu tugevdavaid üldfüüsilisi harjutusi. Alati ei ole matte vaja selleks. Piisab tõusust ja portsut erinevatest hüpetest. 

Teadmiste/meeldetuletuste võrra jälle targemana, tulime metsa vahelt välja. Sellega me ei pääsenud. Hea kogus planke tuli loomuliku osana juurde teha. (Siinkohal sai uue tähenduse sõna “puhkeasend”. Info korras – see on tavaline plank muude modifikatsioonide vahel).

 

 

Sööma ja sauna. Saun oli nagu ikka – lõdvestav 🙂 Kõvasti leili, ohtralt vihtlemist, värskendavat järve – MÕNUS. Võtsime end kogu rammestuses siiski veel kokku ja vaatasime, mida Kaido meist üles filmis. Kaupo ja Kaido kommenteerisid asjalikult ja näpunäited olid adekvaatsed. Ja naerda lausa pidi saama.

 

Järgmine hommik oli taas päikseline. Sõime, pakkisime asjad ja sõitsime Kõrvemaale. Jagasime inimesed kolme gruppi ja läksime kulgema. Rabajärved, tõusud, metsarajad, ootamatud vaated – no oli ikka ilus. Ja palav…  Pikem kulgemine ületas kilomeetrites kolmekümmet ja kestis koos vaheujumistega kokku üle kolme ja poole tunni.

 

 

Sedapuhku üllatusena ei olnud viimase (pooldunud kolmanda ehk siis neljanda grupi) vedajaks üldse Kaupo. 🙂 Kaupo jõudis siiski kolme tunni jooksul tagasi…  No aktiviste on ka vaja 😀 

 

• Jooksu saab ökonoomsemaks kui jooksja tunnetades oma raskuskeset paneb gravitatsioonijõu enda heaks tööle. Siin on märksõnaks puusade asend.
• Kõik on võimelised muutma oma tehnikat. Oluline on mõista, mida tuleb jälgida ning järjepidevalt liigutust korrates kinnistada muudatus. Lühiajaliselt suudavad kõik ilusa tehnikaga joosta. Sellest olulisem on aga saada õigem jooksuasend igapäevaseks harjumuseks.
• Vale jooksutehnika või nõrgad (sh tasakaalust väljas) lihased on sagedane vigastuste allikas. Natuke joostes ei ole vahet kuidas jooksed. Soovides pikalt ja kaua joosta muutuvad need kitsaskohad oluliseks.

Kaido blogist saab täpsemalt lugeda “isutuvast jooksutehnikast” siit

Suur tänu osalejatele superseltskonna eest. Eriline tänu Kaidole tehnikatreeningute vedamise ja filmimise eest. Ja Kaupole igakülgse toe eest. Peatse kordamiseni. Butiiklaager on tõhus – kiire, intensiivne ja lõbus.