FB Jooksmine seltskond on väga kirju. Seda nii ealises, tasemelises kui ka treenituse mõttes. Samas kui on püstitatud eesmärgid, siis nende saavutamine nõuab teadmisi. Selleks on ühtpidi ellu kutsutud FB Jooksmine treeningud (praktiline pool), teisalt on alati võimalus ju internetis surfata ning küsimustele sealt vastuseid leida. Kuid, mis saab olla parem, kui küsida parimate käest. Nendelt, kellel kogemused olemas ja saavutused ette näidata.  Nõusoleku küsimustele vastamiseks on andnud värske Eesti meister Roman Fosti (keskmaa jooksja). Ja uudishimulikult tahaks küsitelda ka ühte juuniorit ja ühte veterani.

Esimesena saime võimaluse esitada küsimusi Jane Salumäele. Legendile, kes ei vaja pikka tutvustamist.  Jane on toonud Eestile kuldmedaleid mitmetelt maratonidelt. Euroopa tasemel on parimaks saavutuseks Euroopa meistrivõistluste 4. koht. Loomulikult räägime ka mitmekordsest Eesti meistrist.

Vaatamata sellele, et Facebookis on kõik küsimused/vastused juba näha, siiski tegin ma kokkuvõtte, et kõik ühest kohast haaratavad oleksid.

Siin need on:

Küsimus: Jane, kui palju ja kui suurte koormustega praegu jooksed? Palju Sul selleks muude tegemiste kõrvalt üldse aega jääb?
Vastus: Jooksmiseks leian aega alati. Tavaliselt nädalavahetusel jooksen rohkem, kui argipäeval, aga nädalas tuleb ikka oma 90 kuni 100km ära.

Küsimus: Milline peaks olema harrastussportlase toidusedel paar päeva enne poolmaratoni või maratoni?
Vastus: Harrastussportlase toidusedelis ei erine tippsportlase toidusedelist. Seega paar päeva enne püüa võimalikult palju pastatoite süüa. Ära liialda salatite ja puuviljadega, mis gaase tekitavad. Joo palju ja seda vahetult enne võistlusi. Üks päev enne starti on joomiseks eriti tähtis. Võistluspäeval ei soovita vedelikuga liiale minna.

Küsimus: Kas ja kuidas erineb fartleki treening kavandatava jooksu distantsist (nt 10 km vs maraton)?
Vastus: Fartel on olnud minu jaoks treening, milles on kiiruse osa ja puhkuse osa. Seega, kui teeme kiire osa, siis puhkus toimub nn vahesörgil. Treening toimub kõik ühes jutis. Fartleki tuleb kasutada ettevamistus perioodidel.

Küsimus: Miks on vaja ettevalmistusperioodil joosta pigem aeglasemalt (madalama pulsiga) kui panustada kiirusesse. (Soovitus treenigutel joosta pigem maksimaalselt 5:30 – 5:40/km, mitte forsseerida kilomeetri aega 5 min peale).
Vastus: Kui me ettevalmistusperioodil panustame kiirusesse, siis võib juhtuda, et kas me vigastame ennast või jõuame enne õiget aega vormi.

Küsimus: Kas kasulikum on teha kaks lühemat treeningut päevas (nt hommikul ja õhtul) või üks pikem? Distants oleks kokkuvõttes sama.
Vastus: Treeningud peaks ikka tegema nii nagu plaanis ette nähtud. Kui on vaja joosta 16 ja seda siis nii, et jaotan selle kahe korra peale, siis see on vale. Näiteks on hommikul 10km pulsiga 155 ja óhtul 6km pulsiga 145, kuidas siis see välja näeks, kui me selle ühe korraga jookseksime, kas siis peale 10km muudaksime pulssi? Seega soovitan ikka täita plaani ja joosta ettenähtud kilomeetrid ühe korraga läbi.

Küsimus: Jalakrambid, mis teha?
Vastus: Arvan, et jalakrambid on tekkinud vedelikupuudusest  oragnismis. Púúa rohkem juua spordijooke. Tavalist vett eriti ei soovita.

Küsimus: Kas 21 aastaselt harjutama hakates on võimalik jooksmises tippu tõusta? Seda siiski eeldusel, et taga on eelnev sportlik taust.
Vastus: Ise alustasin jooksmisega, kui olin 23 aastane ja jõudsin tippu. Loomulikult oli selja taga 9 aastat ujumist. Kindlasti ei jõua tippu ainult treenides, peab ka annet olema.

Küsimus: Olete jooksnud paljudel erinevatel maratonidel. Millise maratonitrass läbitud maratonidest on sobinud kõige paremini väga hea aja jooksmiseks ?
Vastus: Joostud maratonidest nimetaksin Londonit, Bostonit ja Torinot, kus ma ka Eesti rekordi jooksin.

‎Küsimus: Mõned huvitavad/meeldivad maratonirajad maailmas?
Vastus: Peaksin meeldivaks maratonirajaks Roomat, Bostonit, Londonit.

Küsimus: Kui palju tuleks puhta jooksmise kõrvalt muuga tegeleda – muud spordialad, ülakeha jne?
Vastus: Jooksmise kõrvalt ei soovitaks muude spordialadega tegeleda. Võib ennast vigastada. Jõusaalis tuleks ettevalmistusperioodil ikka käia vähemalt korra nädalas. Lisaks topispalli harjutused, tõkkeharjutused, hüpped (Tallinna treeningutel Riho poolt kindlad  harjutused: Jana)

Küsimus: Mis on kõige tähtsamad asjad, mida peaks maratoniks ettevalmistudes meeles pidama harrastussportlane, kes kavatseb joosta oma esimest maratoni?

Vastus:
– ära kanna maratonil uusi spordijalatseid (pean silmas seda, et ostsid nädal aega tagasi enne maratoni),
– hinda oma võimeid rajal, ära alusta liiga kiirelt maratoni, sest neid kilomeetreid on palju, mida tuleb läbida,
– söö pastatooteid nädal enne maratoni,
– joo piisavalt spordijooke,
– ära liialda vee joomisega stardipäeval, sest vesi viib mineraalid ja soolast kehast válja ja võivad tekkida krambid,
– maratoni ajal juua kindlasti iga 5 km tagant

Suur tänu julgetele küsijatele ja Janele.